Kas oled märganud naha all muhku?
Naha alla tekkinud väike või suurem moodustis võib tekitada palju küsimusi. Kas tegemist on lipoomiga? Ateroomiga? Tsüstiga? Kas see on ohtlik? Kas see tuleb eemaldada?
Enamasti on nahaalused moodustised healoomulised, kuid iga uut või kasvavat moodustist tasub lasta arstil hinnata. Õige diagnoos aitab valida sobiva ravimeetodi ning välistada harvemad, kuid tõsisemad haigused.
Selles artiklis selgitame, millised on kõige sagedasemad nahaalused moodustised, kuidas neid ära tunda ning millal tasub pöörduda arsti poole.
Kõige sagedasemad nahaalused moodustised
1. Lipoom ehk rasvkasvaja
Lipoom on kõige sagedasem healoomuline nahaalune kasvaja. See koosneb rasvkoest ning kasvab tavaliselt aeglaselt.
Iseloomulikud tunnused:
- pehme
- hästi liikuv
- enamasti valutu
- aeglaselt suurenev
Kõige sagedamini tekib:
- seljale
- õlgadele
- kaelale
- käsivartele
- reitele
Lipoom ei ole enamasti tervisele ohtlik, kuid võib kasvada suureks või muutuda esteetiliselt häirivaks.
2. Ateroom ehk rasunäärme tsüst
Ateroom tekib siis, kui rasunäärme juhake sulgub ning rasu koguneb naha alla.
Ateroom on tavaliselt:
- ümar
- hästi piiritletud
- võib olla kõvem kui lipoom
- vahel on näha väike tume punkt keskel
Kui ateroom läheb põletikuliseks, võib tekkida:
- punetus
- turse
- valu
- mädaeritus
Sellisel juhul tuleks pöörduda arsti poole.
3. Epidermoidtsüst
Epidermoidtsüst sarnaneb ateroomile, kuid tekib naha pindmistes kihtides. See võib kasvada aeglaselt ning muutuda põletikuliseks.
Sageli paikneb:
- näol
- kaelal
- seljal
4. Fibroom
Fibroom on healoomuline sidekoeline moodustis. See võib olla:
- naha värvi
- roosakas
- pehme või tihkem
Fibroomid tekivad sageli kaelale, kaenla alla või kubemesse ning võivad jääda riietele hõõrduma.
5. Dermoidtsüst
Dermoidtsüst on kaasasündinud moodustis, mis sisaldab naha elemente, näiteks rasu või karvu. Seda esineb sagedamini näo piirkonnas ja lastel, kuid mõnikord avastatakse see alles täiskasvanueas.
6. Ganglion
Ganglion ehk kõõlustsüst tekib enamasti randme või labakäe piirkonnas.
See sisaldab liigese- või kõõlusevedelikku ning võib põhjustada valu või piirata liikumist.
7. Neurofibroom
Neurofibroom on healoomuline närvikoe kasvaja. Üksik neurofibroom ei pruugi olla ohtlik, kuid mitme neurofibroomi korral võib olla tegemist päriliku haigusega.
8. Hemangioom
Hemangioom on veresoonte healoomuline kasvaja. Täiskasvanutel võib see esineda väikese punaka või sinaka sõlmena.
Kas nahaalune moodustis võib olla pahaloomuline?
Enamik nahaaluseid moodustisi on healoomulised. Siiski tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, kui moodustis:
- kasvab kiiresti;
- on kõva ja liikumatu;
- põhjustab püsivat valu;
- veritseb;
- muudab värvi;
- tekib pärast traumat ja ei taandu;
- on suurem kui umbes 5 cm või kasvab sügavamates kudedes.
Sellistel juhtudel võib arst soovitada ultraheliuuringut, MRT-d või eemaldatud koe histoloogilist uuringut.
Kas lipoomi või ateroomi saab ravida ilma operatsioonita?
Üldjuhul mitte. Kui moodustis põhjustab vaevusi või soovitakse see eemaldada, on kõige tõhusam ravimeetod kirurgiline eemaldamine. See võimaldab eemaldada kogu moodustise ning vajadusel saata koe laborisse uuringule.
Millal tasub nahaalune moodustis eemaldada?
Eemaldamist soovitatakse, kui moodustis:
- kasvab;
- põhjustab valu;
- muutub põletikuliseks;
- segab liikumist;
- jääb pidevalt riiete alla;
- häirib esteetiliselt;
- diagnoos vajab täpsustamist.
Kuidas toimub eemaldamine?
Enamik nahaaluste moodustiste eemaldamisi toimub ambulatoorselt kohaliku tuimestusega. Protseduur kestab tavaliselt 20–60 minutit ning patsient saab samal päeval koju. Vajadusel saadetakse eemaldatud kude histoloogilisele uuringule.
Kas kõik nahaalused moodustised tuleb eemaldada?
Ei. Kui moodustis on healoomuline ega põhjusta kaebusi, ei pruugi eemaldamine olla vajalik. Otsus tehakse koos arstiga.
Kas oled avastanud naha all uue moodustise?
Kui soovid teada, kas tegemist võib olla lipoomi, ateroomi või muu healoomulise nahaaluse moodustisega, võid saata foto koos lühikirjeldusega Dr Mari Laasma Laserravi- ja Ilukliiniku administratsioonile. Arst vaatab saadetud info üle ning annab esmase hinnangu edasiste ravivõimaluste kohta. Vajadusel saab aja planeerida otse protseduurile või soovitatakse eelnevat konsultatsiooni.
